Töö-, pere- ja eraelu ühitamises ilmneb sooline ebavõrdsus eelkõige naiste ja meeste tasakaalustamata osalusel lastekasvatuse, hoolduskoormuse ja kodutööde jagamisel.

• Kuigi Eesti naiste tööhõive on kõrge ja meestega üsna võrdne, on naiste ja meeste koduste kohustuste jagamine siiani pigem traditsiooniline.
• Naiste kanda jääb ka n-ö teine vahetus (igapäevased kodutööd, söögivalmistamine, lastekasvatamine) kodus.
• Nn head isa nähakse ühiskonnas sageli palgatööle keskendunud leivateenijana, kes suudab perekonda üleval pidada.
• Nn Hea ema peaks aga pühenduma laste eest hoolitsemisele ning majapidamise korrashoiule, vaatamata sellele, et ta töötab ka väljaspool kodu.
• Naised kulutavad keskmisel 1,5 tundi päevas enam aega tasustamata majapidamistöödele ja laste eest hoolitsemisele kui mehed. Mehed kulutavad naistest enam aega palgatööle.
• Emad viibivad sagedamini alla 12-aastase lapsega hoolduslehel (2011. aastal oli vaid 26,8% hoolduslehtede kasutajatest mehed).
• Naised on peamised vanemahüvitise saajad (2010. aastal oli 6,9% vanemahüvitise kasutajatest isad).